Neutroni avastamine. On tähelepanuväärne, et neutron avastati alles 1932. aastal, kui James Chadwick kasutas selle neutraalse osakese massi arvutamiseks hajumise andmeid. Sellest analüüsist järeldub, et elastse kokkupõrke korral, kus väike osake tabab palju massiivsemat osakest
Schrödingeri kass on Austria füüsik Erwin Schrödingeri 1935. aastal välja töötatud mõtteeksperiment, mida mõnikord kirjeldatakse paradoksina, kuigi idee pärines Albert Einsteinilt. See illustreerib seda, mida ta nägi igapäevaobjektidele rakendatava kvantmehaanika Kopenhaageni tõlgenduse probleemina
Magneesiumkloriid on keemilise ühendi valemiga MgCl2 ja selle erinevate hüdraatide MgCl2(H2O)x nimi. Need soolad on tüüpilised ioonhalogeniidid, mis lahustuvad vees hästi. Hüdrateeritud magneesiumkloriidi saab ekstraheerida soolveest või mereveest
Aatomid koosnevad kolmest põhiosakesest: prootonitest, elektronidest ja neutronitest. Aatomi tuum (keskus) sisaldab prootoneid (positiivselt laetud) ja neutroneid (laeng puudub). Aatomitel on erinevad omadused, mis põhinevad nende põhiosakeste paigutusel ja arvul
Tuuma lagunemine. Radioaktiivne lagunemine on mitmesuguste protsesside kogum, mille käigus ebastabiilne aatomituum kiirgab spontaanselt subatomaarseid osakesi. Väidetakse, et lagunemine toimub lähtetuumas ja tekitab tütartuuma. Kõige tavalisemad lagunemisviisid on alfa-, beeta- ja gammade lagunemine
1 leek, heledus, sära, sära, välk, sära, sära, sära, kuma, valgustus, hõõgumine, lambitugevus, luminestsents, heledus, läige, fosforestsents, sära, kiir, helgus, stsintillatsioon, sära, säde
Litosfäär koosneb Maa välimisest kihist, maakoorest ja vahevöö ülemisest osast. Võrdluseks, astenosfäär on Maa vahevöö ülemine osa (mis on ka Maa keskmine kiht). Astenosfäär on litosfääriga võrreldes tihedam ja viskoossem
Kuidas geograaf järeldab, et kaks või enam nähtust on ruumiliselt seotud, mis tähendab, et neil on mingi põhjuse ja mõju seos. Geograaf järeldab, et kaks või enam nähtust on ruumiliselt seotud, jälgides tegureid, millel on sarnane ruumiline jaotus
Maa sisemuse vedelat osa nimetatakse välissüdamikuks
Periood liigub ühest tipust teise (või mis tahes punktist järgmise sobituspunktini): Amplituud on kõrgus keskjoonest tipuni (või madalikule). Nüüd näeme: amplituud on A = 3. periood on 2π/100 = 0,02 π faasinihe on C = 0,01 (vasakule) vertikaalnihe on D = 0