Suhkru-vesi on homogeenne segu, samas kui liiv-vesi on heterogeenne segu. Mõlemad on segud, kuid lahuseks võib nimetada ka ainult suhkru-vett
Mass. Temperatuuri kuumutamisel liiguvad aatomid objektis kiiremini. Nii muutub objekti mass
Nagu süsinikdioksiidi molekulis, on nii süsinik kui ka hapnik lõpetanud oma okteti elektronide jagamise. #Individuaalselt on süsinikul 4 valentsust ja hapnikul 2. See on + pluss 4. Kuna see on piiratud 2 hapnikuaatomiga, millest igaühel on -2 laeng
Väike kaar on poolringist väiksem kaar. Väikese kaarega ümbritsetud kesknurk on väiksem kui 180°. Kõõl, kesknurk või sisse kirjutatud nurk võib jagada ringi kaheks kaareks. Kahest kaarest suuremat nimetatakse suureks kaareks
Asteroidid on meie päikesesüsteemi moodustumise jäägid umbes 4,6 miljardit aastat tagasi. Varakult takistas Jupiteri sünd Marsi ja Jupiteri vahes planeetide kehade moodustumist, põhjustades seal olevate väikeste objektide omavahelist kokkupõrget ja killustumist täna nähtud asteroidideks
Võrdhaarse trapetsi alused (ülemine ja alumine) on paralleelsed. Võrdhaarse trapetsi vastasküljed on ühepikkused (kongruentsed). Aluste mõlemal küljel asuvad nurgad on sama suurusega/mõõduga (kongruentsed)
Termin pärineb FEL-ist päevakivi (antud juhul kaaliumirikka sordi) ja SIC-i kohta, mis näitab ränidioksiidi suuremat protsenti. Felsic mineraalid on tavaliselt heledat värvi ja nende erikaal on alla 3,0. Levinud felsi mineraalide hulka kuuluvad kvarts, muskoviidi vilgukivi ja ortoklassi päevakivi
3D-projektsioon on mis tahes meetod kolmemõõtmeliste punktide kaardistamiseks kahemõõtmelisele tasapinnale. Graafiline projektsioon on tehnilises joonestamises kasutatav protokoll, mille abil projitseeritakse ruumilise objekti kujutis tasapinnalisele pinnale ilma numbrilise arvutuse abita
Nimisõna λόγος, 'logos' 'sõna'). Mõiste bioloogia selle tänapäevases tähenduses näib olevat sõltumatult kasutusele võetud Thomas Beddoes (1799), Karl Friedrich Burdach (1800), Gottfried Reinhold Treviranus (Biologie oder Philosophie der lebenden Natur, 1802) ja Jean-Baptiste Lamarck (Hydrogéologie) poolt. 1802)
Kopsurohtu istutades oma aeda pidage meeles, et need taimed saavad kõige paremini hakkama varjulistes, niisketes (kuid mitte soistes) kohtades. Täispäikese kätte istutamisel taim närbub ja tundub haigena. Kuigi taim saab kõige paremini hakkama niisketes kohtades, suudab ta ellu jääda ka kuivemates kohtades, kui pakkuda piisavalt varju