Proovi spetsiifilise pH leidmiseks vajate pH-testipaberit või -riba, mis on täpsem kui lakmusriba. Täpsemad pH-testipaberid või -ribad võivad anda testitulemusi kuni 0,2 pH-ühikuni
Bakteriaalne närbumine on kartuli üks hävitavamaid haigusi, millel on väga lai peremeesorganism. Kartulil tuntakse seda haigust ka pruunmädaniku, lõunanärbumise, valusilma või kinnisilmana
Nad liiguvad samas suunas, kuid raputavad maad edasi-tagasi laine liikumise suunaga risti. S-lained on ohtlikumad kui P-lained, kuna neil on suurem amplituud ja nad tekitavad maapinna vertikaalset ja horisontaalset liikumist
Sõrmejälgi saab kasutada kõikvõimalikel viisidel: biomeetrilise turvalisuse pakkumine (näiteks turvalistele aladele või süsteemidele juurdepääsu kontrollimiseks) amneesia ohvrite ja tundmatute surnute tuvastamine (nt suurõnnetuste ohvrid, kui nende sõrmejäljed on failis)
Kovariatsioon mõõdab, kuidas ühe muutuja muutused on seotud muutustega teises muutujas. Täpsemalt mõõdab kovariatsioon kahe muutuja lineaarse seose astet. Siiski kasutatakse seda sageli ka mitteametlikult kahe muutuja monotoonilise seose üldiseks mõõtmiseks
Rombil on kõik rööpküliku omadused: Mõlemad vastaskülgede paarid on paralleelsed. Mõlemad vastaskülgede paarid on võrdse pikkusega. Mõlemad vastasnurkade paarid on võrdsed
Pärast mitoosi luuakse kaks identset rakku sama algse kromosoomide arvuga, 46. Haploidsetel rakkudel, mis tekivad meioosi teel, nagu munarakk ja sperma, on ainult 23 kromosoomi, sest pidage meeles, et meioos on "redutseerimisjaotus"
Ammendumispiirkond ehk ammendumiskiht on P-N-siirdedioodi piirkond, kus mobiilseid laengukandjaid ei esine. Ammenduv kiht toimib nagu barjäär, mis on vastu elektronide voolule n-küljelt ja aukudele p-küljelt
Geneetika uurimiseks valis Mendel töö hernetaimedega, kuna neil on kergesti tuvastatavad tunnused (joonis allpool). Näiteks on hernetaimed kas pikad või lühikesed, mida on lihtne jälgida. Mendel kasutas ka hernetaimi, kuna need võivad kas isetolmleda või olla risttolmlevad
Domeen, koodomeen ja vahemik On olemas spetsiaalsed nimed selle jaoks, mis võib funktsiooni siseneda ja mis sellest väljuda: Seda, mis võib funktsiooni siseneda, nimetatakse domeeniks. Seda, mis võib funktsioonist välja tulla, nimetatakse koodidomeeniks. Seda, mis funktsioonist tegelikult välja tuleb, nimetatakse vahemikuks