Ensüümid kiirendavad keemilisi reaktsioone, vähendades reaktsiooni toimumiseks vajaliku aktiveerimisenergia hulka. Reaktsiooni reagendid, mida katalüüsib ensüüm. Spetsiaalne koht ensüümil, kuhu substraadid kinnituvad kuju alusel. Substraat(id) kinnituvad ensüümi külge aktiivses kohas
Nii benseen kui ka teen on küllastumata süsivesinikud, kuid benseen on stabiilsust põhjustava ulatusliku ümberpaigutamise tõttu vähem reaktiivne kui eteen. Benseen eelistab asendusreaktsioone liitmisreaktsioonidele. Teisest küljest on etaan oma küllastunud olemuse tõttu vähem reaktiivne kui benseen
Organismid toodavad rohkem järglasi, kui tegelikult ellu jäävad. Organismid võivad surra mitmel põhjusel: haiguste, nälja ja muu hulgas söömise tõttu. Keskkond ei suuda toetada iga sündivat organismi. Paljud surevad enne, kui on võimelised paljunema
Selle põhjuseks on prootonite ja elektronide arvu suurenemine perioodi jooksul. Ühel prootonil on suurem mõju kui ühel elektronil; seega tõmmatakse elektronid tuuma poole, mille tulemuseks on väiksem raadius. Aatomi raadius suureneb rühma sees ülalt alla. Selle põhjuseks on elektronide varjestus
Puudel olevad samblikud on ainulaadne organism, kuna need on tegelikult kahe organismi – seente ja vetikate – sümbiootiline suhe. Seen kasvab puul ja suudab koguda niiskust, mida vetikad vajavad. Puu koorel olev samblik on puule endale täiesti kahjutu
Sellest lähtuvalt püstitas Mendel hüpoteesi, et iga organismi tunnused määravad kindlaks kaks geeni, üks geen emalt ja teine isalt. Alleelid Mendel tegi kindlaks, et igast geenist peab olema rohkem kui üks versioon
800 kraadi Fahrenheiti
Valget mändi on lihtne tuvastada. Selle lehed või nõelad esinevad viie, 3–5 tolli pikkuste sinakasroheliste kimpudena või kimpudena, millel on peened valged jooned või stoomid. Käbid on 3–6 tolli pikad, järk-järgult kitsenevad, ilma torkideta koonuste soomustega ja soomuste välisserval helepruunist kuni valkjani
Teaduses on mõõtmine kvantitatiivsete või numbriliste andmete kogum, mis kirjeldab objekti või sündmuse omadust. Mõõtmine toimub koguse võrdlemisel standardühikuga. Kaasaegne rahvusvaheline mõõtühikute süsteem (SI) põhineb igat tüüpi füüsilistel mõõtmistel seitsmel põhiühikul
Troposfääri kuumutamine: kiirgus, juhtivus ja konvektsioon töötavad koos, et soojendada troposfääri. Päeval soojendab päikesekiirgus Maa pinda. Maa muutub õhust soojemaks. Maapinna lähedal asuvat õhku soojendab nii kiirgus kui ka juhtivus